Edgar Arro
Edgar Arro (24. märts 1911 Tallinn – 24. detsember 1978 Tallinn) oli eesti helilooja ja organist.
Ta lõpetas 1935. aastal Tallinna Konservatooriumi professor August Topmani oreliklassi ja 1939. aastal professor Artur Kapi kompositsiooniklassi, ühtlasi oli 1936–1940 Riigi Ringhäälingu organist.
Aastatel 1940–1941 oli Arro Tallinna Kaarli koguduse organist.
Aastatel 1944–1978 õpetas ta Tallinna Riiklikus Konservatooriumis muusikateoreetilisi aineid, 1944–1952 töötas ka Tallinna Muusikakoolis teooriaõpetajana.
Aastatel 1952–1966 oli Edgar Arro Eesti Heliloojate Liidu vastutav sekretär.
Edgar Arro on tuntud eelkõige väikevormide loojana, kelle levilaulud olid omal ajal Eestis ülipopulaarsed.
Rahvusvahelise tunnustuse[viide?] on saavutanud tema rahvusliku helikeelega oreliteosed. Ta on kirjutanud ka vaimulikku muusikat.
Tunnustus
[muuda | muuda lähteteksti]- 1948 ja 1949 – Nõukogude Eesti preemia
- 1955 – Eesti NSV teeneline kunstitegelane
- 1956 – Tööpunalipu orden
- 1967 – Eesti NSV rahvakunstnik
- 1980 – Eesti NSV muusikapreemia
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Edgar Arro Eesti biograafilises andmebaasis ISIK
- ETV saade "Rahvakunstnikud. Edgar Arro" 30. märts 1986
