Kaev

See artikkel räägib vee ammutamiseks mõeldud rajatisest, teiste tähenduste kohta vaata lehekülge Kaev (täpsustus).

Kaev (lõunaeesti murretes läte) on rajatis maapinnast põhjavee ammutamiseks.

Kaevud võivad üksteisest suuresti erineda nii sügavuse, veemahu kui ka vee kvaliteedi poolest. Kaevuvesi sisaldab tavaliselt rohkem mineraale kui pinnavesi ning võib seega vajada töötlemist, et vett pehmendada.

Kaeve hakati rajama, kui põlluharimise laienedes liikusid inimesed looduslikest veekogudest kaugemale ja kõrgematele aladele.

Eesti vanimad teadaolevad kaevud on pärit 12. sajandist – need on linnusekaevud. Väga vanad on ka saarte ja Põhja-Eesti sumbkülade keskel asuvad külakaevud. ^[1]

Esimesed andmed linnakaevude kohta pärinevad Tallinnast 1375. aasta 30. aprillist. Need on tänapäeva Rataskaevu tänaval asunud Tallinna rataskaevust, mida sel ajal nimetati Sternsodi kaevuks. Nimi Sternsodi tuleneb alamsaksakeelsest sõnast stern ('kalk'), kuna kaevuvesi oli lubjarikas ja väga kalk.^[2]

19. sajandiks oli kaev juba peaaegu iga talu õuel. ^[1]

Kaevu liike

Salvkaevud

Kuni viimaste sajanditeni olid kõik tehislikud kaevud ilma pumpadeta ja käsitsi kaevatud. Need on endiselt väga tähtsad joogiveeallikad mõningate maakohtade arengupiirkondades, kus neid kaevatakse ja kasutatakse. Nende asendamatust on kajastatud ka paljudes kirjandusviidetes nii kirjalikult kui ka piltlikult. Näiteks kristlikus piibliloos kohtab Kristus naist Jakobi kaevu juures (John 4:6) ning ingliskeelses lastesalmis "Ding Dong Bell" kukub kass kaevu.

Käsitsi kaevatud kaevud on süvendid, mis on piisavalt suure läbimõõduga, et mahutada üht või mitut inimest labidaga põhjaveetasemest sügavamale kaevama. Need võivad olla kindlustatud laotud kivide või tellistega nii, et kindlustis ulatub maapinnast kõrgemale, luues seeläbi maapealse kaevuseina. Selle eesmärk on vähendada saastumist ning elusolendite kaevu kukkumist. Moodsama meetodi puhul, mida nimetatakse kessoonmeetodiks, kasutatakse armeeritud betooni või varem valmistatud betoonist kaevurõngaid, mis langetatakse kaevatud süvendisse. Kaevu rajamismeeskond kaevab maasse lõikuva betoonrõnga alt pinnast ära ning kaevusammas vajub aeglaselt põhjaveekihini ja kaitseb samal ajal kaevajaid kaevu ümbritseva pinnase sissevajumise eest.

Kaevu eest hoolitsemine

Kaevu peaks puhastama iga viie-kuue aasta tagant. Selle aja jooksul tekib kaevu põhja setet, mis surub kinni veesooned, ning kaevu külgedele orgaanikat, mis rikub vee kvaliteeti.^[3]

Vaata ka

Viited

1 2 Eesti rahvakultuuri leksikon. Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2007, lk 57
↑ Gustav Jakobson, Aleksander Kivi, Heldur Lond, Ain Soik. Tallinna vesi ja sajandid. Tallinn: Eesti Raamat, 1967, lk 7
↑ Allikameister (2020). "Kaevu puhastamine". Allikameister. Vaadatud 2020. {{netiviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust: |vaadatud= (juhend)

[leksikon-1] 1 2 Eesti rahvakultuuri leksikon. Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2007, lk 57

[2] Gustav Jakobson, Aleksander Kivi, Heldur Lond, Ain Soik. Tallinna vesi ja sajandid. Tallinn: Eesti Raamat, 1967, lk 7

[3] Allikameister (2020). "Kaevu puhastamine". Allikameister. Vaadatud 2020. {{netiviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust: |vaadatud= (juhend)

[1]

[2]

[3]