Kaliiber
Artiklis ei ole piisavalt viiteid. (August 2024) |
|  See artikkel rÀÀgib mÔÔtevahendist; muude tÀhenduste kohta vaata kaliiber (tÀpsustus). |
Kaliiber on ilma skaalata mÔÔtevahend toodete (detailide) mÔÔtmete kontrollimiseks. Kaliibritega ei mÔÔdeta detailide mÔÔtmeid absoluutvÀÀrtustes, vaid tehakse kindlaks, kas piirhÀlvetega mÀÀratud piirmÔÔtmed, mis arvestavad ka kuju- ja asendihÀlbeid, on lubatud piirides.
Kaliibreid, millega kontrollitakse detailide piirmÔÔtmeid (suurimat ja vĂ€himat), nimetatakse piirkaliibriteks. Et kaliibrid on kallid, siis ei tasu neid soetada iga ĂŒksiku detaili vĂ”i vĂ€ikese partii detailide kontrollimiseks. Nende kasutamine on Ă”igustatud mass- ja saritootmisel.
Kaliibrite liigid
[muuda | muuda lÀhteteksti]Kaliibrite liigitus mÔÔtepindade jÀrgi
[muuda | muuda lĂ€hteteksti]- Silinderpindadele â silekaliibrid
- avadele â korkkaliibrid
- vĂ”llidele â harkkaliibrid
Kaliibrite liigitus kasutusotstarbe jÀrgi
[muuda | muuda lĂ€hteteksti]- töökaliibrid â nende jĂ€rgi valmistatakse detaile
- vastuvĂ”tukaliibrid â detailide kontrollimiseks vastuvĂ”tul
- kontrollkaliibrid â töökaliibrite kontrollimiseks
| Kaliibri tÀhis | Nimetus | Otstarve | |
|---|---|---|---|
| ISO jÀrgi | GOST jÀrgi | ||
| 1 | P-ĐP | LĂ€biv rĂ”ngaskaliiber | VĂ”llide kontrollimiseks |
| 2 | P-ĐP | LĂ€biv harkkaliiber | |
| 3 | P-HE | MittelÀbiv harkkaliiber | |
| 4 | P-HE | MittelÀbiv rÔngaskaliiber | |
| 5 | K-ĐP | Uut lĂ€bivat harkkaliibrit lĂ€biv kontrollkaliiber (korkkaliiber) | Harkkaliibrite kontrollimiseks |
| 6 | K-HE | Uut mittelÀbivat harkkaliibrit lÀbiv kontrollkaliiber (korkkaliiber) | |
| 7 | K-Đ | LĂ€biva harkkaliibri kulumist kontrolliv kontrollkaliiber | |
| 8 | K-ĐP | Uut lĂ€bivat harkkaliibrit lĂ€biv sile kontrollkaliiber | |
| 9 | K-HE | MittelÀbivat harkkaliibrit lÀbiv sile kontrollkaliiber | |
| 10 | K-Đ | LĂ€biva harkkaliibri kulumist kontrolliv sile kontrollkaliiber | |
| 11 | P-ĐP | LĂ€biv korkkaliiber | Avade kontrollimiseks |
| 12 | P-HE | MittelÀbiv korkkaliiber | |
Korkkaliiber
[muuda | muuda lÀhteteksti]
Avasid 1â6 mm kontrollitakse korkkaliibritega, mille mÔÔtotsakud on pressitud kĂ€epidemetesse. 3â50 mm avade kontrollimiseks valmistatakse kas kahe vĂ”i ĂŒhepoolseid korkkaliibreid. Kusjuures mittelĂ€biv kork on lĂ€bivast 1/3 pikkust lĂŒhem. Vahel tehakse mittelĂ€biv pool mittetĂ€ieliku silindrina. See vĂ”imaldab ava tĂ€psemini kontrollida, eriti kui on ovaalsus. LĂ€bimÔÔtudele 50â100 mm valmistatakse ĂŒhepoolsed lĂ€bivad ja mittelĂ€bivad korkkaliibrid. Suuremad nendest on mittetĂ€ielikud silinderpinnad. KĂ€epidemed on tavaliselt kinnitatud plastkruviga. LĂ€bimÔÔt 100â160 mm avade kontrollimiseks tehakse mittetĂ€ielikud stantsitud vĂ”i freesitud korgid. Neisse on pressitud kooniline saba, millega nad kinnituvad teraskĂ€epidemesse. Avasid lĂ€bimÔÔduga 160â360 mm kontrollitakse plastist kĂ€epidemega mittetĂ€ielike korkkaliibritega. Suuri avasid lĂ€bimÔÔduga 250â1000 mm kontrollitakse vardakujulise korkkaliibriga. Selle otsad on sfÀÀrilised raadiusega 30â50 mm. MĂ”nikord valmistavad tehased ka oma vajadustest ja vĂ”imalustest lĂ€htuvaid korkkaliibreid.
Korkkaliibrite komplektis on alati kaks kaliibrit: lÀbiv ja mittelÀbiv. LÀbivat tÀhistatakse vene keeles NP ja inglise keeles GO ning mittelÀbivat vastavalt HE ja NOT GO. Kaliibrite mÔÔtmed vastavad kontrollitava ava piirmÔÔtmetele.
Kui lĂ€biv korkkaliiber lĂ€heb avasse sisse, siis on ava tegelik mÔÔde suurem vĂ€himast piirmÔÔtmest. Kui mittelĂ€biv kaliiber ei lĂ€he kontrollitavasse avasse, siis on ava tegelik mÔÔde vĂ€iksem suurimast piirmÔÔtmest. Kui need kaks tingimust on ĂŒheaegselt tĂ€idetud, siis ongi ava tegelik mÔÔde lubatavates piirides, st. ava on kĂ”lblik. VĂ”llide kontrollimisel harkkaliibritega kehtib sama pĂ”himĂ”te. JĂ€relikult jaotatakse valmisdetailid kontrollimisel kolme gruppi:
- kĂ”lblikud â lĂ€biv kaliiber lĂ€bib, mittelĂ€biv ei lĂ€bi;
- parandatav praak â lĂ€biv kaliiber ei lĂ€bi;
- parandamatu praak â mittelĂ€biv kaliiber lĂ€bib.
Praaki saab vÀltida, kui juba töötlemise kÀigus iga lÀbimi jÀrel detaili kontrollida.
Harkkaliiber
[muuda | muuda lÀhteteksti]
Harkkaliibritega kontrollitakse vĂ”lle. Kahepoolseid lehtmaterjalist harkkaliibreid kasutatakse ettevĂ”tte siseselt ja mÔÔtmetele 1â70 mm. Neid on lihtsam valmistada, kuid nad pole nii mugavad ja nende kontrollimine on aeglasem, kui ĂŒhepoolsete kahemÔÔtmeliste lehtkaliibritega. MÔÔtmetele 100â325 mm lastakse vĂ€lja vahetatavate mÔÔtplaatidega ĂŒhepoolseid harkkaliibreid. Kaalu vĂ€hendamiseks vĂ”idakse suuremate kaliibrite harki puurida avad. Viimasel ajal on hakatud valmistama reguleeritavate mÔÔtotsakutega harkkaliibreid mÔÔtmetele kuni 340 mm. Nende reguleerimisulatus on 6â16 mm.
Kaliibrite tolerantsid
[muuda | muuda lĂ€hteteksti]Kui kaliibreid Ă”nnestuks valmistada absoluutselt tĂ€pselt, siis sellega probleem piirdukski. Praktikas on olukord keerukam, sest tuleb arvestada töötluse ebatĂ€psust, st kaliibritele tuleb mÀÀrata valmistustolerantsid. Kui valmistustolerantsitsoon paigutada detaili tolerantsitsoonist vĂ€ljapoole, siis loeb see kaliiber detailid, mille tegelik mÔÔde satub piirmÔÔtme lĂ€hedusse sellest vĂ€ljapoole, kĂ”lblikeks. Kui paigutada kaliibri valmistus- tolerantsitsoon detaili tolerantsitsooni sisse, siis vĂ€hendab see detaili tolerantsi, st nĂ”uab tĂ€psemat töötlemist. Paratamatult tuleb kasutada viimast varianti. Niisiis, lĂ€bivate kaliibrite tolerantsitsoonid on nihutatud detaili tolerantsitsooni sisse: korkkaliibritel suuruse Z, harkkaliibritel suuruse Z1 vĂ”rra. TĂ€psemalt vĂ”ttes koordinaat Z mÀÀrab lĂ€biva töökaliibri valmistustolerantsi keskme. MittelĂ€bivate kaliibrite tolerantsitsoonid kuni 180 mm nimimÔÔtme korral on sĂŒmmeetrilised mÔÔtmele, mida nad kontrollivad.
Allolevas tabelis on esitatud seosed kaliibrite arvutamiseks ja kasutatud jÀrgmisi tÀhiseid:
- Dmax, Dmin â ava suurim ja vĂ€him piirmÔÔde
- dmax, dmin â vĂ”lli suurim ja vĂ€him piirmÔÔde,
- H, H1 â ava ja vĂ”lli töökaliibrite valmistustolerantsid,
- HP â kontrollkaliibri valmistustolerants,
- Z, Z1 â ava ja vĂ”lli töökaliibri valmistustolerantsi keskme koordinaat,
- Y, Y1 â ava ja vĂ”lli töökaliibri kulumispiiri koordinaat,
- α, α1 â ava ja vĂ”lli töökaliibri kulumispiiri nihutus.
| Kaliiber | Detaili nimimÔÔde | ||||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| kuni 180Â mm | 180â3150Â mm | ||||||||
| Töökaliiber | Kontrollkaliiber | Töökaliiber | Kontrollkaliiber | ||||||
| NimimÔÔde | PiirhÀlbed | NimimÔÔde | PiirhÀlbed | NimimÔÔde | PiirhÀlbed | NimimÔÔde | PiirhÀlbed | ||
| Avade kontrollimiseks | Uus lĂ€biv | Dmin+Z | ±H/2 | â | â | Dmin+Z | ±H/2 | â | â |
| LĂ€biv kulunud | Dmin-Y | â | â | â | Dmin-Y+α | â | â | â | |
| MittelĂ€biv | Dmax | ±H/2 | â | â | Dmax-α | ±H/2 | â | â | |
| VÔllide kontrollimiseks | Uus lÀbiv | dmax-Z1 | ±H1/2 | dmax-Z1 | ±HP/2 | dmax-Z1 | ±H1/2 | dmax-Z1 | ±HP/2 |
| LĂ€biv kulunud | dmax+Y1 | â | dmax+Y1 | ±HP/2 | dmax+Y1-α1 | â | dmax+Y1-α1 | ±HP/2 | |
| MittelÀbiv | dmin | ±H1/2 | dmin | ±HP/2 | dmin+α1 | ±H1/2 | dmin+α1 | ±HP/2 | |
Kuna kÔlblike detailide kontrollimisel lÀbiv kaliiber alati lÀbib, siis ta ka kulub. Tööea pikendamiseks antakse sellele kaliibrile veel kulumistolerants. Kulumistolerantsitsooni lÔpetab kulumispiir, mis mÀÀratakse koordinaadiga Y korkkaliibrile ja koordinaadiga Y1 harkkaliibrile. Kui kaliiber on kulunud selle piirini, siis ei tohi teda enam kasutada. Töölisele tuleb anda uus kaliiber, soovitatavalt selline, mille tegelik mÔÔde on vÔimalikult kaugel kulumispiirist, detailide vastuvÔtjale aga rohkem kulunud, kuid veel kÔlblik kaliiber, mis ei praagi vÀlja töökaliibri poolt kÔlblikuks loetud detaile.
Kui detaili nimimÔÔde on ĂŒle 180 mm, siis nihutatakse mittelĂ€biva kaliibri valmistustolerantsitsoon ka detaili tolerantsitsooni sisse. Korkkaliibril on see nihutus α ja harkkaliibril α1. Sellega luuakse turvatsoon kaliibriga kontrollimisel tekkivate vigade kompenseerimiseks. Samal kaalutlusel on nihutatud ka suuruse α vĂ”i α1 vĂ”rra lĂ€biva kaliibri kulumispiiri.
Korkkaliibreid on suhteliselt lihtne mÔÔta ja kontrollida. Harkkaliiber on sisemÔÔtmega ja selle mÔÔtmine 1ÎŒm tĂ€psusega on keerukas (selleks sobib nĂ€iteks rĂ”htoptimeeter). Kuna harkkaliiber peab vĂ”llile peale minema oma raskusega, siis mida suurem on kontrollitav mÔÔde, seda suurem on ka kaliiber ja seda suurem ka mÔÔtejĂ”ud. RĂ”htoptimeetri mÔÔtejĂ”ud on sellest palju vĂ€iksem. Kontrollimisel mÔÔtplaatidega tekib sama probleem. SeepĂ€rast valmistatakse harkkaliibrite kontrollimiseks spetsiaalsed korkkaliibrid, nn kontrollkaliibrid.
Kontrollkaliibrid ISO tĂ€histusega 7 ja 10 (vt tabelit "Kaliibrite klassifikatsioon ja tĂ€histus") kontrollivad lĂ€biva harkkaliibri kulumispiiri. Kui lĂ€biv töökaliiber lĂ€heb sellele peale, siis on töökaliiber kulunud ja sellega ei tohi rohkem kontrollida. Kontrollkaliibrid 5 ja 8 kontrollivad, et lĂ€biv töökaliiber ei oleks vĂ€iksem ettenĂ€htust. VĂ”ib ju harkkaliiber maha kukkuda vĂ”i ka vastutustundetu tööline vĂ”ib selle mÔÔtu vĂ€iksemaks koputada. LĂ€biv töökaliiber ei tohi nendele kontrollkaliibritele peale minna. Samal otstarbel kontrollivad kontrollkaliibrid 6 vĂ”i 9 mittelĂ€bivat töökaliibrit. Kontrollkaliibrite tolerantsitsoonid orienteeritakse sĂŒmmeetriliselt mÔÔtmele, mida nad kontrollivad. Nende kaliibrite valmistustolerantsid on vĂ€ga vĂ€ikesed.
| TolerantsijÀrk | TÀhis | NimimÔÔtmevahemikud | ||||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| â€3 | <3â€6 | <6â€10 | <10â€18 | <18â€30 | <30â€50 | <50â€80 | <80â€120 | <120â€180 | ||
| IT6 | Z | 1 | 1,5 | 1,5 | 2 | 2 | 2,5 | 2,5 | 3 | 4 |
| Y | 1 | 1 | 1 | 1,5 | 1,5 | 2 | 2 | 3 | 3 | |
| Z1 | 1,5 | 2 | 2 | 2,5 | 3 | 3,5 | 4 | 5 | 6 | |
| Y1 | 1,5 | 1,5 | 1,5 | 2 | 3 | 3 | 3 | 4 | 4 | |
| H, HS | 1,2 | 1,5 | 1,5 | 2 | 2,5 | 2,5 | 3 | 4 | 5 | |
| H1 | 2 | 2,5 | 2,5 | 3 | 4 | 4 | 5 | 6 | 8 | |
| HP | 0,8 | 1 | 1 | 1,2 | 1,5 | 1,5 | 2 | 2,5 | 3,5 | |
| IT7 | Z, Z1 | 1,5 | 2 | 2 | 2,5 | 3 | 3,5 | 4 | 5 | 6 |
| Y, Y1 | 1,5 | 1,5 | 1,5 | 2 | 3 | 3 | 3 | 4 | 4 | |
| H, H1 | 2 | 2,5 | 2,5 | 3 | 4 | 4 | 5 | 6 | 8 | |
| HS | â | â | 1,5 | 2 | 2,5 | 2,5 | 3 | 4 | 5 | |
| HP | 0,8 | 1 | 1 | 1,2 | 1,5 | 1,5 | 2 | 2,5 | 3,5 | |
| IT8 | Z, Z1 | 2 | 3 | 3 | 4 | 5 | 6 | 7 | 8 | 9 |
| Y, Y1 | 3 | 3 | 3 | 4 | 4 | 5 | 5 | 6 | 6 | |
| H | 2 | 2,5 | 2,5 | 3 | 4 | 4 | 5 | 6 | 8 | |
| H1 | 3 | 4 | 4 | 5 | 6 | 7 | 8 | 10 | 12 | |
| HS | â | â | 1,5 | 2 | 2,5 | 2,5 | 3 | 4 | 5 | |
| HP | 1,2 | 1,5 | 1,5 | 2 | 2,5 | 2,5 | 3 | 4 | 5 | |
| IT9 | Z, Z1 | 5 | 6 | 7 | 8 | 9 | 11 | 13 | 15 | 18 |
| H | 2 | 2,5 | 2,5 | 3 | 4 | 4 | 5 | 6 | 8 | |
| H1 | 3 | 4 | 4 | 5 | 6 | 7 | 8 | 10 | 12 | |
| HS | â | â | 1,5 | 2 | 2,5 | 2,5 | 3 | 4 | 5 | |
| HP | 1,2 | 1,5 | 1,5 | 2 | 2,5 | 2,5 | 3 | 4 | 5 | |
| IT10 | Z, Z1 | 5 | 6 | 7 | 8 | 9 | 11 | 13 | 15 | 18 |
| H | 2 | 2,5 | 2,5 | 3 | 4 | 4 | 5 | 6 | 8 | |
| H1 | 3 | 4 | 4 | 5 | 6 | 7 | 8 | 10 | 12 | |
| HS | â | â | 1,5 | 2 | 2,5 | 2,5 | 3 | 4 | 5 | |
| HP | 1,2 | 1,5 | 1,5 | 2 | 2,5 | 2,5 | 3 | 4 | 5 | |
| IT11 | Z, Z1 | 10 | 12 | 14 | 16 | 19 | 22 | 25 | 28 | 32 |
| α, α1 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | 0 | |
| H, H1 | 4 | 5 | 6 | 8 | 9 | 11 | 13 | 15 | 18 | |
| HS | â | â | 4 | 5 | 6 | 7 | 8 | 10 | 12 | |
| HP1 | 1,2 | 1,5 | 1,5 | 2 | 2,5 | 2,5 | 3 | 4 | 5 | |
Kaliibrite projekteerimine
[muuda | muuda lĂ€hteteksti]Kaliibrite konstrueerimisel lĂ€htutakse Taylori printsiibist, mille kohaselt peavad lĂ€bivad kaliibrid minema avasse vĂ”i vĂ”llile kogu liite pikkusel, et kontrollida detaile kompleksselt, arvestades ka kujuhĂ€lbeid. Ideaalne vĂ”lli lĂ€biv kaliiber on vĂ”lli tööpinna pikkune rĂ”ngaskaliiber. MittelĂ€bivad kaliibrid peavad olema vĂ”imalikult lĂŒhikese tööpinnaga. MittelĂ€biv korkkaliiber soovitatakse projekteerida sfÀÀrilise mÔÔtepinnaga, mis tagab joonkontakti kontrollitava pinnaga ja ei arvesta selle kuju ebatĂ€psust. MittelĂ€bivate avade kaliibritele tehakse keskele teljesuunaline ava vĂ”i silinderpinnale 0,3â1 mm laiune soon. Reguleeritavad harkkaliibrid pole eriti töökindlad, seepĂ€rast soovitatakse neid kasutada alates 8. tolerantsijĂ€rgust.
Kaliibrid tuleb valmistada sellisest terasest, mis tagab mÔÔtmete stabiilsuse. PĂ€rast termilist töötlemist tuleb kaliibrid kunstlikult vanandada. MÔÔtekihi kroomimine (kihi paksus 2â5 ÎŒm) tĂ”stab kulumiskindlust 3â5 korda. Kroomikihi paksus tuleb vĂ”tta z + y. Kuni 3 mm nimimÔÔtmega korkkaliibrite tsementiitimisel peab kihi paksus olema vĂ€hemalt 0,5 mm, teistel 0,8â1,2 mm. MÔÔtepindade katmine kĂ”vasulamiga tĂ”stab kulumiskindlust 50â150 korda ja vĂ”rreldes kroomitud kaliibritega 25â40 korda. Kaliibrite mittetööpinnad tavaliselt oksĂŒdeeritakse. Ekspluatatsioonis peavad kaliibrite mÔÔtepinnad olema kergelt mÀÀritud. LĂ€biv kaliiber peab minema avasse vĂ”i vĂ”llile oma raskusega. VĂ€ikesi kaliibreid vĂ”ib vajutada jĂ”uga kuni 10 N.
Kaliibrite mÔÔtepindade ja nende faaside kĂ”vadus peab olema kuni 3 mm kaliibritel mitte alla 55 HRC, kroomitud korkkaliibritel mitte alla 56 HRC, ĂŒlejÀÀnud kaliibritel mitte alla 58 HRC. MÔÔtepindade pinnakaredus Ra vĂ”etakse 10% valmistustolerantsist, kuid mitte ĂŒle 0,2 ÎŒm kui toote tolerantsijĂ€rk on IT6âIT12 ja mitte ĂŒle 0,4 ÎŒm kui toote tolerantsijĂ€rk on ĂŒle IT12. MÔÔtepindade faasid vĂ”etakse Ra1,6; 60° koonusega tsentriaval Ra 3,2; kĂ€epideme ava ja ĂŒlejÀÀnud töödeldud pinnad vĂ”etakse Ra2,5.